See sissekanne postitati jaanuar 19, 2012 17:37 ma siin niisama ja on salvestatud alla. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed
Sa võid jätta kommentaari või tagasiviite oma veebilehelt.
Sa oled väga hukkamõistev.
Ma kindlasti ei ole “peaaegu sama nõme” või isegi seal lähedal.
Lihtsalt, kui argipäevane keskkond on võõrkeelne, on vahel keeruline end jälgida, et “mode switch” teha ja keelt vahetada. Nõmedat ei ole seal midagi. Kui, siis natuke laiskust/mugavust .)
Sa oled üks väga mitmetest, ära nii puudutatuna end tunne.
Tundub lissalt väga enesenäitamisena kuidagi, tundub kõigi puhul, kes seda teevad. Ja ma ei usu mitte üldse, et “unustatakse” end teist keelt rääkima, ole nüüd.. see pole, nagu sa oleks kakskeelne ja elaksid kuskil inglise keelt rääkivas riigis. Ma saan veel aru, et osad staatuseuuendused tehakse nt inglise keeles, sest su sõbralistis on inglise keelt rääkivaid inimesi, aga et oma eestlasest sõbraga peab avalikult inglise keeles suhtlema, sest lahe on.. no-no, ma arvan ikka, et edevuse asi..
Ma ei tea, kuidas teiste puhul, aga mina olengi kakskeelne .)
Sest tööl räägin juba aastaid inglise keelt, see on ametlik töökeel nii siin kui seal. Kui hommikust õhtuni teist keelt kõneled, võib juhtuda, et see jääb külge. Ja ilmselt need inglisekeelsed jutuajamised juhtuvadki just tööl olles, kui samal ajal fb’sse sattun.
Aga ma usun küll, et palju on eputisi. Inimesed, kes keelt ei valda, tunnevad vajadust eputada. Kui keel käes on, võiks see vajadus ära kaduda.
Kakskeelsus tähendab, et sa oled emakeelena omandanud kaks keelt, sa pole inglise keelt omandanud emakeelena.. see, et sa seda algklassidest alates õppinud oled, ei tähenda teps mitte, et sa nüüd oledki kakskeelne..
Mul läks tädi elama USA’sse, kui ta oli 18. Nüüdseks on ta üle 30-ne ja on kogu see aeg elanud inglise keelt rääkivates riikides. Tal juhtub ka aeg-ajalt Eestisse tulles, et eesti keelne sõna läheb vahetusse inglise keelsega, rõhk sõnal “aeg-ajalt”. Ja täiesti arusaadav, kui sa oled poole oma elust praktiliselt ainult inglise keelt rääkinud, siis arvata on, et juhtub. Aga ta ei tee seda nimelt, mis ongi see, mis teda eputiseks ei tee. Inglise keelt mitte valdavad inimesed on täiesti eraldi teema.. neil pole millegagi eputada, sest nad ei oska keelt.. küll aga on eputada inimesel, kes oskab. Arvan mina. “Kui keel käes on, võiks see vajadus ära kaduda.” – võiks, aga vahel ei kao ka. ;)
Kakskeelsus ei tähenda seda, et sa oled emakeelena omandanud kaks keelt (see on väga iganenud arusaam ja seda keeleteadlased üldiselt enam ei poolda ka), kakskeelsus tähendab seda, et sa oskad suhelda kahes keeles ja teed seda pidevalt või vähemalt suhteliselt tihti.
Kui kaks eestlast suhtlevad fb-s inglise keeles, siis võivad nad seda vabalt teha kas või seetõttu, et nende välismaalastest sõbrad aru saaksid, või lihtsalt selleks, et koguaeg ainult ühte keelt rääkida on igav.
Võivad teha muidugi, ma pole kunagi väitnudki, et ei või. Ma lissalt arvan, et see on tobe enesenäitamine nende inimeste poolt, kes seda minu listis teevad. Seda on Näha, et nad teevad seda enesenäitamise eesmärgil. Las ma nüüd jään oma kitsarinnalise arvamuse juurde, tänks.
Paneme siis kõik koos tähele, et ÕS’i järgi tähendab kakskeelsus kahe keele võrdselt hästi valdamist. Wikipeedia ütleb, et keel peab olema omandatud emakeelena.
Villem, kuigi sa võid inglise keelt hästi vallata, nagu umbes kolmandik Eesti inimestest, siis võrdsel tasemel ta sul eesti keelega siiski vaevalt on. Kas oskad pikemalt mõtlemata (ja sõnaraamatut kasutamata) öelda, kuidas on inglise keeles nt. asimuut, pesukuivatusrest, kamar, põlveõndlad, õlaliiges, liigliha või kuidas kõlavad eesti keeles sõnad, nagu wodge, chouse või diggings.
See, et sa sarja või filmi vaadates ei tegele oma peas teadlikult aktiivse tõlkimisega, ei tähenda, et sa oled kakskeelne. Keele heal valdavusel ja emakeelel on ikka vahe üsna suur. Ära nüüd eesti keelt solvama kuku.
Noh, põhjalik nagu ma olen, helistasin ka Mammu õele, Margitile, kes on ka Wikipeedias märgitud antud teema uurijana, kes ütles, et kui kasvades kodukeel ja keel, milles haridust omandad kattuvad, siis võib hiljem omandatud keelt siiski nimetada võõrkeeleks, küll aga võib võib inimene osata võõrkeelt väga kõrgel tasemel.
jaanuar 19, 2012 kell 22:58
Sa oled väga hukkamõistev.
Ma kindlasti ei ole “peaaegu sama nõme” või isegi seal lähedal.
Lihtsalt, kui argipäevane keskkond on võõrkeelne, on vahel keeruline end jälgida, et “mode switch” teha ja keelt vahetada. Nõmedat ei ole seal midagi. Kui, siis natuke laiskust/mugavust .)
jaanuar 20, 2012 kell 8:40
Sa oled üks väga mitmetest, ära nii puudutatuna end tunne.
Tundub lissalt väga enesenäitamisena kuidagi, tundub kõigi puhul, kes seda teevad. Ja ma ei usu mitte üldse, et “unustatakse” end teist keelt rääkima, ole nüüd.. see pole, nagu sa oleks kakskeelne ja elaksid kuskil inglise keelt rääkivas riigis. Ma saan veel aru, et osad staatuseuuendused tehakse nt inglise keeles, sest su sõbralistis on inglise keelt rääkivaid inimesi, aga et oma eestlasest sõbraga peab avalikult inglise keeles suhtlema, sest lahe on.. no-no, ma arvan ikka, et edevuse asi..
jaanuar 20, 2012 kell 8:41
Ja ma pole üldse hukkamõistev üldiselt, nõmedad asjad lissalt ei meeldi. :(
jaanuar 20, 2012 kell 10:10
Ma ei tea, kuidas teiste puhul, aga mina olengi kakskeelne .)
Sest tööl räägin juba aastaid inglise keelt, see on ametlik töökeel nii siin kui seal. Kui hommikust õhtuni teist keelt kõneled, võib juhtuda, et see jääb külge. Ja ilmselt need inglisekeelsed jutuajamised juhtuvadki just tööl olles, kui samal ajal fb’sse sattun.
Aga ma usun küll, et palju on eputisi. Inimesed, kes keelt ei valda, tunnevad vajadust eputada. Kui keel käes on, võiks see vajadus ära kaduda.
jaanuar 20, 2012 kell 11:00
Kakskeelsus tähendab, et sa oled emakeelena omandanud kaks keelt, sa pole inglise keelt omandanud emakeelena.. see, et sa seda algklassidest alates õppinud oled, ei tähenda teps mitte, et sa nüüd oledki kakskeelne..
Mul läks tädi elama USA’sse, kui ta oli 18. Nüüdseks on ta üle 30-ne ja on kogu see aeg elanud inglise keelt rääkivates riikides. Tal juhtub ka aeg-ajalt Eestisse tulles, et eesti keelne sõna läheb vahetusse inglise keelsega, rõhk sõnal “aeg-ajalt”. Ja täiesti arusaadav, kui sa oled poole oma elust praktiliselt ainult inglise keelt rääkinud, siis arvata on, et juhtub. Aga ta ei tee seda nimelt, mis ongi see, mis teda eputiseks ei tee. Inglise keelt mitte valdavad inimesed on täiesti eraldi teema.. neil pole millegagi eputada, sest nad ei oska keelt.. küll aga on eputada inimesel, kes oskab. Arvan mina. “Kui keel käes on, võiks see vajadus ära kaduda.” – võiks, aga vahel ei kao ka. ;)
jaanuar 20, 2012 kell 14:14
Kakskeelsus ei tähenda seda, et sa oled emakeelena omandanud kaks keelt (see on väga iganenud arusaam ja seda keeleteadlased üldiselt enam ei poolda ka), kakskeelsus tähendab seda, et sa oskad suhelda kahes keeles ja teed seda pidevalt või vähemalt suhteliselt tihti.
Kui kaks eestlast suhtlevad fb-s inglise keeles, siis võivad nad seda vabalt teha kas või seetõttu, et nende välismaalastest sõbrad aru saaksid, või lihtsalt selleks, et koguaeg ainult ühte keelt rääkida on igav.
jaanuar 20, 2012 kell 20:10
Okei, see kakskeelsus.
Võivad teha muidugi, ma pole kunagi väitnudki, et ei või. Ma lissalt arvan, et see on tobe enesenäitamine nende inimeste poolt, kes seda minu listis teevad. Seda on Näha, et nad teevad seda enesenäitamise eesmärgil. Las ma nüüd jään oma kitsarinnalise arvamuse juurde, tänks.
jaanuar 23, 2012 kell 12:23
heihei!
1) http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kakskeelsus&F=M
2) http://et.wikipedia.org/wiki/Kakskeelsus
Paneme siis kõik koos tähele, et ÕS’i järgi tähendab kakskeelsus kahe keele võrdselt hästi valdamist. Wikipeedia ütleb, et keel peab olema omandatud emakeelena.
Villem, kuigi sa võid inglise keelt hästi vallata, nagu umbes kolmandik Eesti inimestest, siis võrdsel tasemel ta sul eesti keelega siiski vaevalt on. Kas oskad pikemalt mõtlemata (ja sõnaraamatut kasutamata) öelda, kuidas on inglise keeles nt. asimuut, pesukuivatusrest, kamar, põlveõndlad, õlaliiges, liigliha või kuidas kõlavad eesti keeles sõnad, nagu wodge, chouse või diggings.
See, et sa sarja või filmi vaadates ei tegele oma peas teadlikult aktiivse tõlkimisega, ei tähenda, et sa oled kakskeelne. Keele heal valdavusel ja emakeelel on ikka vahe üsna suur. Ära nüüd eesti keelt solvama kuku.
Noh, põhjalik nagu ma olen, helistasin ka Mammu õele, Margitile, kes on ka Wikipeedias märgitud antud teema uurijana, kes ütles, et kui kasvades kodukeel ja keel, milles haridust omandad kattuvad, siis võib hiljem omandatud keelt siiski nimetada võõrkeeleks, küll aga võib võib inimene osata võõrkeelt väga kõrgel tasemel.
tervitades,
Mirjam ja Keit
jaanuar 23, 2012 kell 12:45
Duly noted
Tervisi vastu,
Villem ja Tamm